EMÜ logo eng

Tutvustus

Struktuur ja kontaktandmed

Teadustööd ja projektid

Publikatsioonid

Geneetilised ressursid

Istikute müük

Vaatlused

Ilm

Eesti puuvilja- ja marjasordid

Polliine

Project "Good Fruit"

Polli uus koduleht (testimiseks)

Sihtfinantseeritav teema:

Aiakultuuride sortimendi parandamine, geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja keskkonnasäästliku viljelustehnoloogia arendamine  II

Reg.nr. 1092711s06, projektijuht Asta Libek, kestus 2006.a.–2011.a.  Projekt on eelneva pikaajalise uurimistöö jätk. Uurimistöö eesmärgiks on puuvilja- ja marjakultuuride toodangu suurendamine ja mitmekesistamine ning selle kvaliteedi parandamine paremate sortide ja täiustatud viljelustehnoloogia abil. Selleks jätkatakse aretustööd ning aretatud ja introdutseeritud sortide katsetusi . Katsetes uuritakse sortide talve- ja haiguskindlust, saagikust, viljade kvaliteeti (sealhulgas inimorganismile oluliste toitainete sisaldust), atraktiivsust ja transpordikindlust. Lisaks traditsiooniliste fenoloogiliste ja majanduslike omaduste hindamisele kaasatakse aretustöösse molekulaargeneetilised uuringud. Oluliste tunnustega seotud molekulaarsete markerite kasutamine võimaldab edaspidiste ristamiste tarvis lähtevanemaid täpsemalt identifitseerida.
Konkurentsivõimelisema ja tervislikuma saagi saamise eesmärgil katsetatakse puuviljakultuuride kasvatamisel nõrgakasvulisi alusetüüpe ja erinevaid loodussõbralikke agrotehnoloogiaid.
Uurimistöö tulemusena täieneb puuvilja- ja marjakultuuride sortiment suure saagipotentsiaali ning kvaliteetsete viljadega talve- ja haiguskindlate sortidega, mis võimaldab saada väärtusliku toodangu väiksemate kulutuste ja keskkonnasõbraliku viljelustehnoloogiaga, genofond täieneb uute genotüüpidega.  

Grantid:

Astelpajusortide morfomeetriline karakteristika masinkorjeks sobivate sortide valikul ja viljade õlisisalduse uurimine

SA Eesti Teadusfond grandiprojekt nr. 5988, grandihoidja pm.kand. Toivo Univer. Projekt kestab 2004.a.-2007.a.

Kirjeldus. Mittetraditsioonilistest puuviljakultuuridest on astelpaju võitmas üha suuremat populaarsust. Astelpaju viljelemise tehnoloogias kujunes üheks sõlmprobleemiks viljade koristamine. Maailmas uuritakse erinevaid koristustehnoloogiaid. Eestis konstrueeritud originaalne marjaraputi HKK-2 eeldab teatud kindlate morfoloogiliste parameetritega sorte. Sortide sobivus masinkorjeks seostub vilja suuruse, viljamassi tiheduse, viljavarre pikkuse, viljavarre hapruse, viljakesta tugevuse ja küpsusastmega. Sordid erinevad viljade keemilise koostise, sealhulgas õli osakaalu ja erinevate fraktsioonide sisalduse poolest. Uute sortide introduktsioon ja käibelolevate sortde uurimine eeltoodud aspektist on aluseks rakendusuuringutele masinkorje tehnoloogial põhinevate istanduste rajamise eesmärgil.

Eesti musta sõstra uute sortide ja eliitseemikute ning nende lähtevanemate fenotüübiliste ja geneetiliste omaduste ning majanduslikult oluliste parameetrite hindamine  

ETF GRANT 6801, grandihoidja biol.kand. Asta Libek. Projekt kestab 2006.a.–2009.a.

Kirjeldus. Planeeritava uurimuse eesmärgiks on lisaks sordiaretuses traditsioonilistele fenoloogiliste ja majanduslike omaduste hindamisele täiendada aretustööd genotüübianalüüsiga. Genotüübiliste erinevuste identifitseerimiseks on planeeritud kirjeldada kõik EPMÜ PKI Polli AK musta sõstra aretusprogrammi kaasatud genotüübid kasutades DNA ”sõrmejälgede” meetodit, et kindlaks teha uute kandidaatsortide eristatavus, ühtlikkus ja stabiilsus. See loob eeldused majanduslikult olulisi tunnuseid kandvate musta sõstra genotüüpide molekulaarseks identifitseerimiseks edaspidises aretustöös. Genotüpiseerimine võimaldab kontrollida ka ristamistel saadud isendite hübriidsust ja välistada sellega apomiktilised genotüübid. Markeranalüüsi tulemuse põhjal on võimalik selgitada erinevate sortide vahelist sugulust (geneetilist distantsi) ja seega saada täiendavalt olulist informatsiooni edaspidiste ristamiste jaoks lähtevanemate valimisel.

Uurimuse käigus tuuakse välja 4 uue musta sõstra sordi Karri, Almo, Ats ja Elo, 14 perspektiivse aretise ja nende lähtevanemate omadused: fenoloogia, põõsa haabitus, kobarate paiknemine, pikkus ja marjade arv kobaras, isefertiilsus, õite ja viljahakatiste varisemine, talvekindlus, vastupidavus pahklestale ja jahukastele, saagikus ja viljade mahla kuivaine, suhkrute ning C-vitamiini sisaldus võrdluses lähtevanematega. Uurimus võimaldab anda põhjaliku hinnangu uutele musta sõstra sortidele ja sordi kandidaatidele, mis ühelt poolt teenib tootja ja töötleja (toitainete sisaldus) huve, teisalt annab teoreetilist teavet teadusele. Arvestades taimegeneetikas ja sordiaretuses toimuvaid kiireid arenguid on molekulaargeneetika meetodite kaasamine sordiaretusprogrammidesse eriti oluline.  

Nõrga- ja keskmise kasvutugevusega ploomi- ja kirsipuu kloonaluste uurimine Eestis

ETF grandiprojekt nr. 6775, grandihoidja  PhD Heljo Jänes. Projekti kestab 01.01 2006-31.12.2009.

Katse ploomisortidega ´Kubanskaja Kometa´ ja ´Victoria´   16 erineval alusel: Ackermann, Brompton, Brompton S, G 5-22, Mariana GF 8–1, St.Julien A, St.Julien GF 655/2, St.Julien INRA 2, St.Julien Noir, St.Julien d´Orleans, St.Julien Wädenswil, Pixy, Wangenheims, Hamyra, P.cerasifera myrobalana ja P.cerasifera (kohalik) rajati 2001 .a. kevadel. Maguskirsipuu kloonaluste katse kolme sordiga: 'Arthur', 'Anu' ja 'Irma' 10 kloonalusel: LC-52, VC-13, Gisela 5, OVP-2, OVP-3, V-2-180, V-2-230, V-5-172, VSL-2 ja P. mahaleb, rajati 2004.a. kevadel.

Projekti eesmärgiks on anda hinnang Eestis esmakordselt katsetatavatele uutele ploomi- ja kirsipuu alustele põhiliste parameetrite (kasvutugevus, talve- ja haiguskindlus, saagikus, vilja kvaliteet) alusel.

Riiklik programm:

"Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006".

EPMÜ Polli Aianduse Instituudi ülesandeks on puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja selle kättesaadavaks tegemine kõikidele kasutajatele.

Olulisemad kohustused on:

  • Säilitada kõik Eestis aretatud sordid, mida on veel võimalik kätte saada. Kuna Polli mullastikutingimused ei võimalda kasvatada märgalade taimi, siis jäävad sellest kohustusest välja jõhvikas ja murakas.
  • Säilitada silmapaistvate omadustega Eesti päritolu aretisi.
  • Välismaistest sortidest säilitada kollektsioonides eelkõige neid, mille omadused on väärtuslikud kasutamiseks sordiaretuse lähtematerjalina, aga ka teisi Eestis majanduslikult perspektiivseid sorte.
  • Täiendada maasortide ja rahvaselektsiooni aretiste kollektsiooni uute vormidega üle Eesti, kindlustades sellega nende koondamise ja säilitamise esialgu kasvõi ühes paigas.
  • Leida võimalus varusäilikute kollektsiooni rajamiseks veel teises kohas, kaitsmaks materjali hävimise eest ettenägematute juhtumite tõttu. Praegu on Eestis materjali säilitamine teistes kollektsioonides juhuslik ja lepingutega tagamata. Osaliselt säilitatakse Eesti materjali Dobele Aiakultuuride Aretamise ja Katsejaamas (Läti).
  • Teha koostööd Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga elektroonilise andmebaasi loomiseks geneetiliste ressursside andmete säilitamiseks ja mobiilseks kasutamiseks.
  • Osaleda Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade geenipankade koostööprogrammis põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumiseks, hindamiseks, kirjeldamiseks ja säilitamiseks.
  • Osaleda IPGRI projektis, mille eesmärgiks on luua kõikide Euroopa geenipankade keskandmebaas. Polli geenipanga kollektsioonis on vaja passistada üksikpuud ja –põõsad (säiliku number ja nimi, liigi nimi eesti ja ladina keeles, päritolumaa, istutamise aasta, viljapuudel pookealus).

EV Põllumajandusministeeriumi lepingud

Puuviljakultuuride sordiaretus - kärntõvekindlate õunasortide aretus

Projekti juht: Toivo Univer. Kestus 01.01.2000 - 31.12.2006
Kirjeldus: Projekti eesmärgiks on aretada Eesti uued õunasordid, mis oleksid meie kliimatingimustes vastupidavad, genoomis kärntõveresistentsust kindlustava Va, Vm või Vf geeni sisaldavad ja turul konkurentsivõimelised. Eestis kasvatamiseks soovitatud õunasortide nimistus on 28 sorti. Need kõik haigestuvad kärntõvesse suuremal või vähemal määral. Kärntõve levikule soodsail aastail tabanduvad viljad 80-90% ulatuses haigustest. Ekstraklassi viljadel ei tohi olla kärntõveplekke. Niisuguste õunte saamiseks pritsitakse õunaaedu Poolas 13-15 korda kasvuperioodi jooksul. Sagedane keemiline taimekaitse põhjustab paratamatult keskkonna reostust. Samuti on täheldatud väikelastel tervisehäireid importõunte kasutamisel. Pritsimisi kärntõvetõrjeks saab vähendada või hoopiski ära jätta juhul, kui kasvatada haiguskindlaid sorte. Välismaal on aretatud kärntõvekindlad sordid (näiteks 'Prima', 'Pricilla' jt.), kuid kahjuks on nad Eesti oludes talveõrnad. Eesti õunatootjate turukonkurentsis vastupidamiseks tuleb aretada talvekindlad ja samas kärntõveresistentsed õunasordid. Kodumaiste haiguskindlate sortide aretamist, mis sisaldavad genoomis kärntõveresistentsust kindlustava geeni Va, Vm või Vf, alustati Pollis 1999. aastal.

Marjakultuuride sordiaretus ja vaarika ning musta sõstra agrotehnika uuring

Projekti juht: Asta Libek. Kestus 01.01.2000 - 31.12.2007
Eesmärk: Saada Eesti tingimustele sobivaid talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid, mehhaniseeritud koristuseks ja turu nõuetele sobivaid musta sõstra ja vaarikasorte. Selgitada vaarika varte tiheduse mõju nende kasvu intensiivsusele ja kahjustajate levikule.
Musta sõstra ja vaarika saagikus Eestis on väga madal, selle üheks oluliseks põhjuseks on heade sortide puudumine. Mustal sõstral on puudus pahklestale ja jahukastele vastupidavatest, saagikatest masinkorjeks sobivatest sortidest. Pahklest on probleemiks ka mujal sõstrakasvatuse piirkondades, puudub tõrjeks efektiivne preparaat.
Vaarikal on puudus talve- ja haiguskindlatest hea saagikuse ja käsitsemiskindlusega masinkorjeks sobivatest sortidest, mujal, isegi Norras, aretatud sordid on osutunud meil talveõrnaks.
Uute sortide saamiseks kasutatakse klassikalist aretusmeetodit – sortidevahelist ristamist. Aretiste ja uute sortide sobivuse selgitamiseks masinkorjeks on rajatud masinkorjekatse. Vaarika varte tiheduse optimeerimiseks uuritakse kahel vaarikasordil varte erineva tiheduse mõju vegetatiivsele kasvule, kahjustajate levikule ning saagikusele.
Uuringu tulemusel suureneks musta sõstra ja vaarikaistandike saagikus ja selle stabiilsus, väheneks toodangu omahind, väheneks taimekaitsevahendite vajadus, tootmine muutuks loodussõbralikumaks.

Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustamine ning võrdlev uurimine tava ja maheviljeluses

Projekti juht: Kersti Kahu. Kestus 01.01.2000 - 31.12.2006
Kirjeldus. Käesoleva projekti aluseks on 1998. aastal kuue ploomisordiga rajatud ploomipuude ning 2002. aasta kevadel rajatud 2 punase, 3 mustasõstra, 4 maasika ja 6 õunapuu sordiga mahe ja tavaviljeluse võrdluskatse. Katsesortide valikul arvestati eelnevaid teadmisi sortide haiguskindlusest, nende kasvatatavusest suur- ja väiketootmistes, saagikust, samuti viljade müüdavust kaubandusvõrgus. Õunapuu sortide valikul arvestati lisaks eelnevale ka nende uudsust ja tulevikuperspektiivi. Katses olevast kuuest õunasordist viis on uued Polli Aianduse Instituudis K. Kase pool aretatud.Uurimistöö eesmärk on puuvilja-ja marjakultuuride erinevate istutusfoonide võrdlev uurimine, et selgitada välja maheviljeluses sobivate sortide kasvatamine, tema eelised ja puudused tavaviljeluse ees. Bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike vahendite mõju uurimine puuvilja-ja marjakultuuride haigus-ja kahjuritõrjel. Uute looduslike preparaatide katsetamine maheviljeluses ning uute keemiliste preparaatide katsetamine tavaviljeluses. Tuua välja majanduslik efektiivsus nii ühe kui teise kasvatustehnoloogia juures. Korraldada õppepäevi, anda praktilisi soovitusi nii mahe kui tava puuvilja- ja marjakasvatajatele, et kõik hea ja uus leiaks nende tootmises kiiret rakendamist. Saadud andmeid avaldada erinevates aiandusega seotud väljaannetes. Sellest projektist saab kasu maarahvas, kes juba kasvatavad või kes tahavad hakata kasvatama mahedat puuvilja ja marja. Samuti peaks kasu saama kogu Eesti elanikkond, kelle toidulauale jõuab kvaliteetne ja tervislik toit. Projektist saadavad tulemused on ka keskkonnakaitselised. Maheviljelusega on võimalik parandada mulla struktuuri, suurendada selle viljakust. Võib arvata, et maheviljelus on kindlalt üks maaelu sektor, mis tulevikus pakub märgatavaid ja suurendavaid eksportvõimalusi. Katsepritsimistel ja keskkonna ohutusnõuete täitmisel nii looduslike kui keemiliste preparaatidega lähtutakse Hea Katse Tava nõuetest.
Projekti eeldatavad tulemused oleksid järgmised:

  1. Maheviljeluses sobivad kasvatada eelkõige kärntõvekindlamad sordid, tavaviljeluses peaks lähtuma sortide valikul aga turunõudlusest.
  2. Maasikakasvatuses on esmatähtis nii tava kui maheviljeluses sortide valik.
  3. Perspektiivseks aiakultuuriks maheviljeluses peaks kujunema punane sõstar. Must sõstra puhul tuleb kasvatada haigustele ja kahjuritele vähem vastuvõtlikke sorte.
  4. Erinevate puuvilja-ja marjakultuuride kooskasvatamine vähendab haiguste ja kahjurite poolt tekitatavat kahju.

Katsealal läbiviidavad tööd, määramised ja uuringud:

  1. Kevadine võrade lõikus, maasikatel vanade lehtede ja tütartaimede eemaldamine.
  2. Reavahede niitmine.
  3. Mehaaniline ning tavaviljelusvariandil keemiline umbrohutõrje.
  4. Erinevate looduslike ja keemiliste preparaatidega pritsimine haigus-ja kahjuritõrjeks.
  5. Mulla toitainete sisalduse määramine.
  6. Fenoloogilised vaatlused.
  7. Haiguste määramine ja intensiivsuse hindamine.
  8. Kahjurite hindamine.
  9. Viljade keemilise koostise analüüsid.
  10. Puude ja põõsaste kasvutugevuse hindamine, maasikal võsundite ja tütartaimede lugemine.
  11. Saagi koristus, kvaliteedi hindamine.
  12. Majanduslik analüüs nii mahe- kui tavaviljeluses.

EASi teadus- ja arendustegevuse programmist finantseeritud projektid

Antioksüdandirikaste musta sõstra sortide introdutseerimine ja kasvatustehnoloogiate väljatöötamine.

Projekti juht on Ave Kikas. Toetuse suurus 2 248 362 krooni.

Maaelu arendamine on üks prioriteetseid suundi Eesti majanduspoliitikas. Alternatiivsete põllumajandussuundade propageerimine võimaldab laiendada majandustegevust maapiirkondades ning suurendada talunike huvi tootmise mitmekesistamiseks. Samuti on tõusuteel eestlaste huvi kodumaiste tervislike toidutoodete järele, mille kasvatamisel on kasutatud maheviljeluse põhimõtteid.

Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida uute musta sõstra sortide antioksüdantide sisaldust ja marjakestade ning seemnete koostist, suurendamaks sortide kasutusvõimalusi ning tootmise efektiivsust. Uuringu üheks tähtsamaks tulemuseks on introdutseeritud sortide jaoks sobivate kasvatustehnoloogiate väljaarendamine ja neid tutvustava metoodilise käsiraamatu väljaandmine. Uuring võimaldab jätkata juba eeluuringus alustatud uurimissuundi ja annab musta sõstra tootmisele ja kasutamisele kompleksse lahenduse. Lõppresultaadiks on tootjale sobivad sordid ja tehnoloogia ning väärtuslik tooraine töötlejale. Efektiivne tootmine ja turu olemasolu suurendab marjatalunike huvi ja motiveeritust rajada uusi istandikke ning panustada enam musta sõstra kasvatamisse.

Madaltihedate õunaistandustele uute sortide introdutseerimise ja keskkonnasäästliku kasvatamise tehnoloogia väljatöötamine (eeluuring)

Projekti juht on Neeme Univer. Toetuse suurus 195 000 krooni.

Projekti üldeesmärk. Luua teaduslik-tehnilised tingimused/eeldused uute madaltihedate õunaistanduste rajamiseks, et toota tervislikke puuvilju ja püsida turul konkurentsivõimelisena.
Eeluuringu eesmärgiks on selgitada välja kärntõvekindlad sordid, mis võiksid osutuda Eestis talvekindlateks; teha kindlaks kaubatootmise otstarbel rajatud õunaaedade vanuseline struktuur ja sordiline koosseis ning õunakasvatajate, töötlejate ja turustajate huvide ühisosa, mis oleks aluseks tootearenduse ja turustusvõimaluste hindamiseks.